Madagaskari rahvastikupoliitika on minu arvates sarnane Eesti rahvastikupoliitikale. Et perepoliitikas on olulisel kohal toetused. Kui seal on 1 naise kohta 5,09 keskmiselt lapsi, siis see järeldab, et keskmiselt peres on 5 last. See omakorda seda, et laste pealt saadav tulu on neile piisav elamiseks.
Sisseränne on Madagaskarile väike. Pigem on väljaränne suur. Rohkem rännatakse parema hariduse ja elamistingimuste pärast.
Suremust ei saa Madagaskar muud moodi parandada, kui sedasi, et arstiabi oleks võimalikult kiirelt käepärast ja käendada paremat ja tervislikumat eluviisi.